Kodulehed TalTech Tarkvarateaduse instituut
Üldist
Õppeainete kodulehed

1. Tarkvarateaduse instituudi töötajad. Enamik neist on ka võimalikud lõputööde juhendajad.

2. Ann Vihalem, TÀhelepanekuid bakalaureuse- ja magistritööde eksimustest. Kuigi kirjutatud majandusteaduskonna pÔhjal, on kÔik selles dokumenti kirjutatu asjakohane ka infotehnoloogia teaduskonna lÔpetajatele. Nagu on tavaks öelda, tark Ôpib teiste vigadest.

4. Erki Eessaare vÔimalike lÔputöö teemade nimekiri.

5. Lõputööde hindamiskriteeriumid informaatika õppekavadel, mis kehtivad nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe korral ning nii informaatika kui ka äriinfotehnoloogia õppekavadel. Nende uurimine aitab selgeks saada, mida hindamisel arvestatakse ning millise tasemega tööd Teilt oodatakse.

6. TTÜ Infotehnoloogia teaduskonna kodulehe lõputööde üldisest alajaotusest leiate näiteks järgneva.

  • Lõputöö vormistamise juhendi, sh dokumendi malli.
  • Allikate kasutamise juhendi. Seal on muuhulgas kirjas, kuidas tunda ära ja vältida suurt akadeemilist pattu - plagieerimist.
  • Lõputööde esitamise, avalikustamise ja säilitamise korra. Teie lõputöö (kinnise kaitsmise korral kokkuvõte) jõuab avalikku veebi. Selleks, et hiljem selle pärast endal piinlik ei oleks, tuleb töösse tõsiselt suhtuda.

7. Lõpetamise info õppekavade kaupa (vaadake palun alajaotust Lõputöö). Muuhulgas on seal tähtajad. Ülikool paneb paika üldised piirid, kuid nendes piirides määrab iga instituut või õppekava konkreetsed tähtajad.

8. Keskkond, mille kaudu esitatakse kĂ”ik lĂ”petamisega seotud tulemused (ĂŒlesande pĂŒstitus, lĂ”putöö failid).

IAPB Ă”ppekaval nĂ”utakse, et töö esitamisel tuleb kĂ”igil tehnilistel töödel (va ehk teoreetiline uurimustöö, kui sellega ei kaasne eksperimente vĂ”i prototĂŒĂŒpe) lisaks lĂ”putööle esitada ka töö tulemusena loodud failid (lĂ€htekood, installeerimisjuhised, kasutusjuhised, mudelid, katsetulemused jms) eraldi zip failina tööde esitamise keskkonda. Neid lisafaile ei avalikustata koos lĂ”putööga, aga need on kĂ€ttesaadavad kaitsmiskomisjonile, juhendajale ja teistele Ă”ppejĂ”ududele.

9. TTÜ digikogu vahendusel saate tutvuda alates 2014. aasta kevadest TTÜs kaitstud lĂ”putöödega.Need jĂ”uavad sinna teatava viivitusega. Internetis saate vaadata ka lĂ”putöid, mis on kaitstud

10. Rein Paluoja soovitused kirjutamise kohta ĂŒldiselt ja lĂ”putöö kirjutamise kohta spetsiifiliselt.

11. Jaak Tepandi soovitused lÔputöö kirjutamiseks.

12. Erki Eessaare soovitused lÔputöö kirjutamiseks.

13. Meie ÔppejÔu Alex Norta ingliskeelne loenguseeria How to conduct research? (Kuidas uurida?) (1. osa; 2. osa; 3. osa).

14. VĂ”imalikud uurimistöö meetodid. Siin on kahe kohta lĂŒhivideo.
  1. Disainiteadus (design science)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Hevner, A.R., March, S.T., Park, J., Ram, S.: Design science in information systems research. MIS Quart. 28, 75-105 (2004) [viide]

    • Idee: Kavanda ja realiseeri tehis (nt programm, mudel, metoodika) ning tĂ”esta mingil viisil selle headust. Tehist on mĂ”tet luua vaid siis kui olete veendutud selle loomise vajalikkuses (Ă€ra leiuta jalgratast) ning tehise loomisel tuleb arvestada nii tulevaste kasutajate nĂ”udmiste kui ka tehise valdkonna parimate praktikatega.

  2. Tegevusuuring (action research)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Brydon-Miller, M., Greenwood, D., Maguire., P.: Why action research? 9-28 (2003) [viide]

    • Idee: Planeeri sekkumine mingisse olukorda, prognoosi tulemust, vii sekkumine (korduvalt) lĂ€bi, osale aktiivselt sekkumises ja jĂ€lgi tulemusi ning lĂ”puks hinda, kas sekkumise tulemus vastas ootustele ning mida oleks tehtust Ă”ppida. Niimoodi vĂ”ib nĂ€iteks uurida ettevĂ”tte töökorralduse muudatuste mĂ”ju.

  3. Disaini tegevusuuring (action design research)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Sein, M.K., Henfridsson, O., Purao, S., Rossi, M., Lindgren, R.: Action design research. MIS Quart. 35, 37-56 (2011) [viide]

    • Idee: Arenda tehist ning paralleelselt ĂŒrita seda kasutusele vĂ”tta. JĂ€lgi tehise kasutajate tööd ning arvesta nende tagasisidega tehise jĂ€rgmiste versioonide arendamisel. Erinevalt disainiteadusest pole tehise hindamine eraldi etapp peale tehise valmimist, vaid see toimub tehise arendamisega samaaegselt ning selle tulemused mĂ”jutavat tehise arendust. Kui disainiteadus on nagu koskstiilis arendus, siis disaini tegevusuuring on nagu iteratiivne arendus.

15. E-riigi tehnoloogiate Ă”ppekava magistriĂ”ppe lehekĂŒlg (inglise keeles), kus muuhulgas leiab juhiseid magistritöö kirjutamise ning allikatele viitamise kohta (viitamiste juhendid on kindlasti vĂ€ga kasulikud ka bakalaureuse lĂ”putöö tegijatele).

16. Infotehnoloogia teaduskonna Allikate kasutamise juhend.

17. TTÜ raamatukogu poolt pakutav pikem juhendmaterjal kasutatud materjalidele viitamise kohta ning selle lĂŒhem kokkuvĂ”te.

Soovitusi, kuidas kasutatud materjali kirjet koostada.

  • Kirjutage pealkiri Google Scholarisse. Vajutage artikli all jutumĂ€rkide nupule - saate kĂ€tte materjali bibliokirje pĂ”hja.
  • Otsige artiklit CrossRef andmebaasist. Leitud artikli juures saate menĂŒĂŒs; Actions valida Cite ja sealt saate kĂ€tte erinevate viitamise stiilide jĂ€rgi vormistatud viited.
  • Kui teete ingliskeelset tööd ja tahate sinna lisada viite eestikeelsele allikale, siis kasutatud materjalides peaks pealkiri olema nii eesti keeles kui inglise keeles.

18. E-kataloogi ESTER abil saate kiiresti kindlaks teha, millises raamatukogus on saadaval Teile lÔputöö kirjutamiseks vajalik raamat.

19. Google Scholar vÔimaldab otsida internetist teadusartikleid.

Google Scholarist otsimisel saate huvipakkuva artikli juures klĂ”psata Cited by ja nii nĂ€ha kĂ”iki seda tööd tsiteerivaid töid. Selle hulga piires saab omakorda teha otsinguid. Nii on vĂ”imalik suhteliselt lihtsalt enamik olulisi artikleid ĂŒles leida.

Firefoxi jaoks on olemas Google Scholari kasutamist hÔlbustav pistikprogramm.

20. TTÜ raamatukogu kaudu on Teil ligipÀÀs paljudele sidusandmebaasidele, mis sisaldavad teadusartiklite tĂ€istekste (IT erialade jaoks on eriti olulised ACM Digital Library, IEEE Xplore, ScienceDirect Journals, SpringerLINK).

22. LĂ”putöö hindamisel on ĂŒheks hindamiskriteeriumiks erialakeele kasutus. Heas lĂ”putöös on esitatud kasutatud mĂ”istete sĂ”nastik. Suur tĂ€nu hr Jaak Tepandile ning hr Tarmo Veskiojale, kes paljudele jĂ€rgnevatele sĂ”nastikele tĂ€helepanu osutasid.

IT-valdkonna mÔisted ja nende seletused.

ÜldmĂ”isted ja nende seletused.

Eraldi juhime tÀhelepanu lehele, mis koondab erinevad eesti keele E-sÔnastikud.

Ärge palun unustage, et kui kasutate nendest vĂ”i muudest allikatest saadud selgitusi, siis tuleb neile allikatele töös korrektselt viidata!

23. LĂ”putöö hindamisel on ĂŒheks hindamiskriteeriumiks keelekasutus. Hea ja Ă”ige keelekasutus on ĂŒks haritud inimese tunnus. LĂ”putöö juhendaja pole selle toimetaja, kelle ĂŒlesanne on keelevigu parandada.
Eesti keele kÀsiraamat:

Kui esitate pooliku töö juhendajale ĂŒlevaatamiseks vĂ”i valmis töö kaitsmiseks, siis kontrollige ALATI eelnevalt oma töö spelleriga ĂŒle. Internetist saab tĂ€iesti tasuta eesti keele spelleri ja poolitaja LibreOffice ja OpenOffice.org tarkvarale.
Lisaviited:

24. LÔputööd tuleb esitada köidetult. Köitmise teenust pakuvad nÀiteks Köitekoda ja koopiakeskus ICT-majas.

25. Kaitsmise slaidide vormi ei ole juhenditega kehtestatud. Kindla peale minek on kasutada slaidipĂ”hjana TTÜ ametlikku slaidipĂ”hja. Selle kasutamine ei ole kohustuslik! Kui kasutate, siis soovitav on suurendada pealkirjade ja sisu fondi suurust. Kaitsmiskomisjoni liikmed ja muud kaitsmise vaatajad peavad Teie esitlust eemalt lugeda nĂ€gema.

26. MĂ”ned tĂŒĂŒpvead slaidiesitlustes. Pistikprogramm (kasutamine omal vastutusel) mĂ”nede nende vigade otsimiseks MS Powerpoint slaidiesitlustest.

28. Infotehnoloogia teaduskonnas kehtib Ôppuri akadeemiliste tavade rikkumise ja vÀÀritu kÀitumise menetlemise kord. Selles dokumendis mÀÀratakse Àra, milliseid Ôppuri poolseid tegevusi loetakse akadeemiliselt vÀÀrituks kÀitumiseks ning millised on tegevused ja vÔimalikud ametlikud tagajÀrjed Ôppuri jaoks (noomitus, eksmatrikuleerimine) kui ta millegi sellisega hakkama saab.