Kodulehed
TalTech Tarkvarateaduse instituut
Üldist
Õppeainete kodulehed

1.
Tarkvarateaduse instituudi töötajad. Enamik neist on ka võimalikud lõputööde juhendajad.

2.
Ann Vihalem, Tähelepanekuid bakalaureuse- ja magistritööde eksimustest. Kuigi kirjutatud majandusteaduskonna põhjal, on kõik selles dokumenti kirjutatu asjakohane ka infotehnoloogia teaduskonna lõpetajatele. Nagu on tavaks öelda, tark õpib teiste vigadest.

3.
Juhendajate ja teemade nimekiri.

4.
Erki Eessaare võimalike lõputöö teemade nimekiri.

5.
Lõputööde hindamiskriteeriumid informaatika õppekavadel, mis kehtivad nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe korral ning nii informaatika kui ka äriinfotehnoloogia õppekavadel. Nende uurimine aitab selgeks saada, mida hindamisel arvestatakse ning millise tasemega tööd Teilt oodatakse.

6.
Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna kodulehe lõputööde üldisest alajaotusest leiate näiteks järgneva.

  • Lõputöö vormistamise juhendi, sh dokumendi malli.
  • Allikate kasutamise juhendi. Seal on muuhulgas kirjas, kuidas tunda ära ja vältida suurt akadeemilist pattu - plagieerimist.
  • Lõputööde esitamise, avalikustamise ja säilitamise korra. Teie lõputöö (kinnise kaitsmise korral kokkuvõte) jõuab avalikku veebi. Selleks, et hiljem selle pärast endal piinlik ei oleks, tuleb töösse tõsiselt suhtuda.

7.
Lõpetamise info õppekavade kaupa (vaadake palun alajaotust Lõputöö). Muuhulgas on seal tähtajad. Ülikool paneb paika üldised piirid, kuid nendes piirides määrab iga instituut või õppekava konkreetsed tähtajad.

8.
Keskkond, mille kaudu esitatakse kõik lõpetamisega seotud tulemused (ülesande püstitus, lõputöö failid).

IAPB õppekaval nõutakse, et töö esitamisel tuleb kõigil tehnilistel töödel (va ehk teoreetiline uurimustöö, kui sellega ei kaasne eksperimente või prototüüpe) lisaks lõputööle esitada ka töö tulemusena loodud failid (lähtekood, installeerimisjuhised, kasutusjuhised, mudelid, katsetulemused jms) eraldi zip failina tööde esitamise keskkonda. Neid lisafaile ei avalikustata koos lõputööga, aga need on kättesaadavad kaitsmiskomisjonile, juhendajale ja teistele õppejõududele.

9.
Tallinna Tehnikaülikooli digikogu vahendusel saate tutvuda alates 2014. aasta kevadest Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud lõputöödega.Need jõuavad sinna teatava viivitusega. Internetis saate vaadata ka lõputöid, mis on kaitstud

10.
Rein Paluoja soovitused kirjutamise kohta üldiselt ja lõputöö kirjutamise kohta spetsiifiliselt.

11.
Jaak Tepandi soovitused lõputöö kirjutamiseks.

12.
Erki Eessaare soovitused lõputöö kirjutamiseks.

13.
Meie õppejõu Alex Norta ingliskeelne loenguseeria How to conduct research? (Kuidas uurida?) (1. osa; 2. osa; 3. osa).

14.
Võimalikud uurimistöö meetodid. Siin on kahe kohta lühivideo.
  1. Disainiteadus (design science)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Hevner, A.R., March, S.T., Park, J., Ram, S.: Design science in information systems research. MIS Quart. 28, 75-105 (2004) [viide]

    • Idee: Kavanda ja realiseeri tehis (nt programm, mudel, metoodika) ning tõesta mingil viisil selle headust. Tehist on mõtet luua vaid siis kui olete veendutud selle loomise vajalikkuses (ära leiuta jalgratast) ning tehise loomisel tuleb arvestada nii tulevaste kasutajate nõudmiste kui ka tehise valdkonna parimate praktikatega.

  2. Tegevusuuring (action research)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Brydon-Miller, M., Greenwood, D., Maguire., P.: Why action research? 9-28 (2003) [viide]

    • Idee: Planeeri sekkumine mingisse olukorda, prognoosi tulemust, vii sekkumine (korduvalt) läbi, osale aktiivselt sekkumises ja jälgi tulemusi ning lõpuks hinda, kas sekkumise tulemus vastas ootustele ning mida oleks tehtust õppida. Niimoodi võib näiteks uurida ettevõtte töökorralduse muudatuste mõju.

  3. Disaini tegevusuuring (action design research)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Sein, M.K., Henfridsson, O., Purao, S., Rossi, M., Lindgren, R.: Action design research. MIS Quart. 35, 37-56 (2011) [viide]

    • Idee: Arenda tehist ning paralleelselt ĂĽrita seda kasutusele võtta. Jälgi tehise kasutajate tööd ning arvesta nende tagasisidega tehise järgmiste versioonide arendamisel. Erinevalt disainiteadusest pole tehise hindamine eraldi etapp peale tehise valmimist, vaid see toimub tehise arendamisega samaaegselt ning selle tulemused mõjutavat tehise arendust. Kui disainiteadus on nagu koskstiilis arendus, siis disaini tegevusuuring on nagu iteratiivne arendus.

15.
E-riigi tehnoloogiate õppekava magistriõppe lehekülg (inglise keeles), kus muuhulgas leiab juhiseid magistritöö kirjutamise ning allikatele viitamise kohta (viitamiste juhendid on kindlasti väga kasulikud ka bakalaureuse lõputöö tegijatele).

16.
Infotehnoloogia teaduskonna Allikate kasutamise juhend.

17.
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu poolt pakutav pikem juhendmaterjal kasutatud materjalidele viitamise kohta ning selle lühem kokkuvõte.

Soovitusi, kuidas kasutatud materjali kirjet koostada.

  • Kirjutage pealkiri Google Scholarisse. Vajutage artikli all jutumärkide nupule - saate kätte materjali bibliokirje põhja.
  • Otsige artiklit CrossRef andmebaasist. Leitud artikli juures saate menĂĽĂĽs; Actions valida Cite ja sealt saate kätte erinevate viitamise stiilide järgi vormistatud viited.
  • Kui teete ingliskeelset tööd ja tahate sinna lisada viite eestikeelsele allikale, siis kasutatud materjalides peaks pealkiri olema nii eesti keeles kui inglise keeles.

18.
E-kataloogi ESTER abil saate kiiresti kindlaks teha, millises raamatukogus on saadaval Teile lõputöö kirjutamiseks vajalik raamat.

19.
Google Scholar võimaldab otsida internetist teadusartikleid.

Google Scholarist otsimisel saate huvipakkuva artikli juures klõpsata Cited by ja nii näha kõiki seda tööd tsiteerivaid töid. Selle hulga piires saab omakorda teha otsinguid. Nii on võimalik suhteliselt lihtsalt enamik olulisi artikleid üles leida.

Firefoxi jaoks on olemas Google Scholari kasutamist hõlbustav pistikprogramm.

20.
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kaudu on Teil ligipääs paljudele sidusandmebaasidele, mis sisaldavad teadusartiklite täistekste (IT erialade jaoks on eriti olulised ACM Digital Library, IEEE Xplore, ScienceDirect Journals, SpringerLINK).

21.
Õpetus: kuidas kasutada sidusandmebaase väljaspool Tallinna Tehnikaülikooli võrku.

22.
Lõputöö hindamisel on üheks hindamiskriteeriumiks erialakeele kasutus. Heas lõputöös on esitatud kasutatud mõistete sõnastik. Suur tänu hr Jaak Tepandile ning hr Tarmo Veskiojale, kes paljudele järgnevatele sõnastikele tähelepanu osutasid.

IT-valdkonna mõisted ja nende seletused.

Üldmõisted ja nende seletused.

Eraldi juhime tähelepanu lehele, mis koondab erinevad eesti keele E-sõnastikud.

Ärge palun unustage, et kui kasutate nendest või muudest allikatest saadud selgitusi, siis tuleb neile allikatele töös korrektselt viidata!

23.
Lõputöö hindamisel on üheks hindamiskriteeriumiks keelekasutus. Hea ja õige keelekasutus on üks haritud inimese tunnus. Lõputöö juhendaja pole selle toimetaja, kelle ülesanne on keelevigu parandada.
Eesti keele käsiraamat:

Kui esitate pooliku töö juhendajale ülevaatamiseks või valmis töö kaitsmiseks, siis kontrollige ALATI eelnevalt oma töö spelleriga üle. Internetist saab täiesti tasuta eesti keele spelleri ja poolitaja LibreOffice ja OpenOffice.org tarkvarale.
Lisaviited:

24.
Lõputööd tuleb esitada köidetult. Köitmise teenust pakuvad näiteks Köitekoda ja koopiakeskus ICT-majas.

25.
Kaitsmise slaidide vormi ei ole juhenditega kehtestatud. Kindla peale minek on kasutada slaidipõhjana Tallinna Tehnikaülikooli ametlikku slaidipõhja. Selle kasutamine ei ole kohustuslik! Kui kasutate, siis soovitav on suurendada pealkirjade ja sisu fondi suurust. Kaitsmiskomisjoni liikmed ja muud kaitsmise vaatajad peavad Teie esitlust eemalt lugeda nägema.

26.
Mõned tüüpvead slaidiesitlustes. Pistikprogramm (kasutamine omal vastutusel) mõnede nende vigade otsimiseks MS Powerpoint slaidiesitlustest.

27.
Erki Eessaare mõtteid lõputööde kaitsmise ettekande kohta.

28.
Infotehnoloogia teaduskonnas kehtib õppuri akadeemiliste tavade rikkumise ja vääritu käitumise menetlemise kord. Selles dokumendis määratakse ära, milliseid õppuri poolseid tegevusi loetakse akadeemiliselt väärituks käitumiseks ning millised on tegevused ja võimalikud ametlikud tagajärjed õppuri jaoks (noomitus, eksmatrikuleerimine) kui ta millegi sellisega hakkama saab.